Ventilatsioon- see tähendab värsket ruumiõhku ning on vajalik eluks tervislikus majas.
Alates 1980-ndate algusest on olnud palju juttu nn haige ehitamise sündroomist (SBS-Sick Building Syndrome). See viitab allergilistele reaktsioonidele ja isegi haiguste sümptomidele, mis sageli korduvad teatud hoonetes ja ruumides. See võib viia krooniliste haigusteni, vähendada töövõimet ning üldist toimetulekut. Omakorda see ei vii mitte ainult ühe isiku elukvaliteedi langusele vaid mõjub kahjulikult majandusele ja toob kaasa suured kulutused. Hoonetest on leitud peamiselt järgmiseid potentsiaalseid riske, mis ohustavad inimese tervist:
1. Mürgine saaste, mille on tekitanud ohtlikud keemilised ained ja tolm.
2. Müra, valguse, lõhna, niiskuse ja kliima mõju.
3. Mikroobide kogunemine (bakterid, viirused, hallitus), infektsiooni oht.
4. Kaitsetus allergeenide vastu.
Need saasted on märgatavalt erinevad olenevalt hoonesisese mikrokliima tingimustest, ventilatsiooni olukorrast ja hoone sisemisest disainist ning kuidas pindasid kasutatakse. Kui 1970-ndate alguses tutvustati energia kokkuhoiu meetmeid, siis olid need eelkõige mõeldud ehitustel soojusisolatsiooni parandamiseks. See viis õhuvahetuse kordarvu vähenemiseni hoonetes. Lähtudes tervisest ja allergia probleemidest on ideaalne õhuvahetuse kordarv 0,5-1,0, kuid tegelikult jääb see isoleeritud majades hinnanguliselt 0,3 ja 0,5 vahele, mis tähendab, et saastatud hoonesisene õhu vahetus on liiga vähene. Eespool kirjeldatud põhjustel on kasvanud märgatavalt elanikkonna terviseprobleemid. Lahenduseks on eluruumide sundventilatsioon. Eesmärk on temperatuuri ja niiskuse kontroll hoidmine, et hoonesisene õhk oleks kvaliteetne ja hügieeniline. Vastavad tehnilised juhendid ja hügieenilised eeskirjad on kindlaks määratud normiga DIN 1946.
Eluruumide sundventilatsioon
Üldteave
Umbes 90% oma ajast veedame me hoonetes, mis seab nende sisekliimale kõrged nõuded (lõhnad, mürgised ained, müra ja temperatuur). Igas hoones toimub teatav ehitise konstruktsioonilistest iseärasustest tingitud õhuvahetus, näiteks tihendamata akende, uste ja toruläbiviikude kaudu. Samuti liigub õhk teatud määral ka otseselt läbi välisseinte. Lisaks sellele vahetub õhk uste ja akende avamisel. Õhuvahetust mõjutab veel tuulesurve ning välis- ja sisetemperatuuride erinevus. Teisalt, nõrk tuul või vähene temperatuuride vahe vähendab nõutavat õhuvahetust. Selline kontrollimatu õhuvahetus suurendab tunduvalt kütmise kulusid ja on põhjuseks, et suur hulk taastamatust energiast läheb kaotsi. Madala energiakuluga majades on vastupidi, madala energiakulu kontseptsioon. Ehitamisel kasutatakse efektiivselt termilist isolatsiooni, et soojus ei pääseks majast välja. See tähendab, et madala energiakuluga maja on keskkonnasõbralik. Kuid ka selles ehitises on probleem, et õhuvahetuse kordus tunnis ei ole saavutanud 0,5-1,0. Et saavutada nõutavat õhuvahetuse kordust, tuleks hoida aknad avatud, mis oleks vastupidine kogu madala energiakuluga maja kontseptsioonile või kaaluda paigaldada sundventilatsiooni süsteem koos soojusvahetiga.
Eluruumide sundventilatsioon
Eluruumide sundventilatsiooni kasutatakse nii uutes, kui ka vanemates ehitistes. Madala energiakulutusega majades tagab sundventilatsiooni süsteem nõutava õhuvahetuse korduse, ka suletud uste ja akende puhul. Kui vanemad renoveeritud majad on saanud parema soojusisolatsiooni koos uute akendega, siism tagab sundventilatsioon seal nõutava õhu vahetuse kordarvu. Vanemat tüüpi majades on tihti probleemiks tänavalt kostev kõrge müratase. Ventilatsioonisüsteem võib olla kasulik ka sellest seisukohast.
Sundventilatsioon koos soojuse taaskasutamisega.
Kui on olemas loomulik ventilatsioon, mis seisneb akende avamises või sundventilatsioon soojuse taaskasutamiseta, siis jääb ruumisisese õhu soojusenergia kasutamata. Vajaliku ventilatsiooni küttearved moodustavad suure osa (40-50%) kogu küttest. Eluruumide sundventilatsioon koos soojuse taaskasutamisega kasutab ära väljatõmmatava õhu energia. Ja mitte ainult, vaid ka lisasoojusenergia, mida toodavad inimesed, valgustus ja muud seadmed. Meie FIGHTER seeria väljatõmmatava õhu soojuspumbad kergendavad soojuse taaskasutamist ning juhivad väljatõmmatavast õhust taastoodetud energia maja küttesüsteemi. Lisaks ventilatsiooniõhku kasutava soojuspumba abil saavutatud tervislikule ja meeldivale majasisesele kliimale säästetakse ka suur osa küttele kuluvast energiast. See aitab omakorda kaasa üldisele õhu süsihappegaasi sisalduse (CO2) vähenemisele ning säästab meie ümbritsevat keskkonda.